Tutvustus

Võrdse palga päev (inglise keeles EPD - Equal Pay Day) näitab lisatööpäevade arvu, mis naistel tuleks sel aastal teha, et saada meeste eelmise aasta sissetulekutega võrdne palk. Teisisõnu Võrdse palga päev annab teada, kui palju naistel tuleb rohkem tööd teha, et teenida sama palju kui mehed ühe aasta jooskul. Selleks, et saavutada meeste 12-kuu teenistus, peab naine näiteks töötama 16 kuud.

BPW tähistab ülemaailmselt seda päeva juhtides rahva tähelepanu meeste ja naiste palgaerinevustele, mis eksisteerib pea kõikides maailma maades.

Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2007. aastal palgalõhe Eestis 27%, mis on Euroopa Liidu suurim. Eesti
Tööjõu-uuringu andmetel oli Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus 2000.-2008. aastal 28,7%.

See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Naiste ligi kolmandiku võrra madalam palk
mõjutab nii naiste majanduslikku sõltumatust kui laste vaesusriski. Palk ei mõjuta üksnes elukvaliteeti praegu, vaid on
määravaks nii erinevate hüvitiste kui ka pensionide arvestamisel tulevikus. Võrdväärse töö eest on õigus saada võrdset palka
sõltumata sellest, kas töö tegija on naine või mees. Seda elementaarset inimõiguse printsiipi toetab Soolise võrdõiguslikkuse
monitooringu kohaselt 92% Eesti elanikest.

Sooline palgalõhe on kompleksne nähtus ja väljendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mis on mõjutatud paljudest erinevatest
ja üksteisega seotud aspektidest. Seetõttu ei ole palgalõhe vähendamiseks olemas ühte meedet, vaid tarvis on kasutusele võtta
mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel (nii üksikisiku, organisatsioonide kui ka riigi tasandil). Samuti peab palgalõhe
vähendamisele suunatud tegevus olema järjepidev ja pikaajaline. Kolm valdkonda, millele võiks meetmete rakendamisel enam tähelepanu pöörata, on avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine ning palgaandmete ajakohane ja põhjalik kogumine.*

• Nn naistetöid ei väärtustata
• Aladel, kus töötab rohkem naisi, on palgad väikesemad
• Naiste seas on levinum osalise ajaga töötamine, tähtajaline või ajutine töö, mille tunnitasu on väikesem
• Naistel on karjääri jooksul rohkem pause (näit. emapuhkus)
• Naised teenivad vähem, sest rohkem mehi töötab tasuvamatel (kõrgemapalgalistel) ametikohtadel ja tasuvamatel aladel
• Naisi piduradavad „klaaslaed“ – nad ei kandideeri sama palju kõrgematele positsioonidele nagu mehed teevad, kuigi neil on sama kvalifikatsioon ja kogemused
• Endiselt on säilinud soorollide stereotüübid. Töid jagatakse endiselt naiste ja meeste töödeks

*Allikas:
Uuring ”Sooline palgalõhe Eestis”, mis valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel Euroopa Liidu ESFi programmi „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010” raames. Uuring hõlmas nelja etappi: „Soolise palgalõhe teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade”, ”Sooline palgalõhe Eestis: Empiiriline analüüs”, ”Sooline palgalõhe organisatsioonis: juhtumiuuringud“ ja „Sooline palgalõhe Eestis: Poliitikameetmete analüüs“. Uuringu erinevate etappide raportitega on võimalik tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee